LAUAMÄNGUDE MÄNGIMINE ARENDAB

Mängimine on igapäevane tegevus laste päevas, mis toidab nende kujutlusvõimet. Suutlikus muuta laud mereröövli laevaks, puu oksad kaheksajalaks ning tekid, linad kindluseks on nende igapäevane leib. Mängimisel on suur roll nii laste kasvueas kui ka täiskasvanueas, me ei lõpeta kunagi mängimist, me muutume teadlikumaks ning meie kujutlusvõime hajub kuid mängimine püsib. Viimasel ajal on rohkem tähelepanu pandud täiskasvanute mängudele ning selle tõttu on välja tulnud mitmeid lauamänge, mis on mõeldud täiskasvanutele kuid klassikutele nagu Yatzy, iKnow ning Chess ei tohiks ka selga pöörata.

Me võime mängimist kutsuda varjatud õppimiseks – mälutreening, probleemide lahendamise oskused, rahaga ümber käimine, sõpradega koos olemine, kriitiline mõtlemine, aja planeerimine ning koostööoskus on väheseid näiteid, mida mängud meile õpetavad. Ka täiskasvanute treenimisel on hakatud kasutama mängude põhimõtet. Malaisia ülikoolis läbiviidud uuringu kohaselt hoomavad inimesed mängu hoos infot kiiremini ning kasutavad seda otstarvekalt kuna infot edastatakse traditsiooniliselt erinevatel viisidel läbi juttude, piltide või kaartide.

Mida lauamängud arendavad?

1. SOTSIAALNE SUHTLEMINE
   Lauamängude mängimine on seltskondlik tegevus ehk mängimisel on tugev sotsiaalne faktor juures. Kas te olete lauamänge proovinud üksi mängida? Ei tule midagi erilist välja aga lisades laua ümber kaks või kolm inimest on lõbu küllaga. Kui sõpru pole hetkel läheduses saab alati ema või isa käest kinni võtta ning laevade pommitamist mängida, mis omakorda arendab tähelepanuvõimet. Kui laevad ei ole päris see teema siis on võimalus panna püsti iseenda keemialabor ning vannipalle meisterdama hakata.
   
2. LUGEMINE JA TEKSTIST ARU SAAMINE
   Igal lauamängul erinevad reeglid, mida tuleb enne mängu alustamist selgeks teha. Lapsed, kes loevad ning püüavad reeglitest aru saada õpivad juba märkamatult nii lugemist, kriitilist mõtlemist kui ka süvenemist. Tänapäeval on paljudel käes nutiseadmed kust saab lugeda ning vaadata erinevaid meeme facebooki postitusi ning säutsusid. Suurema osa enda ajast nutiseadmetes olemine, enda harimise ning raamatute vältimine võib aga lühendada tekstidesse ning vestlustesse süvenemise aega, muutes meid hajameelseteks ning laialivalguvateks. Lauamängud pakuvad aga võimalust süveneda reeglitesse, mängu käiku ning kaasmängijatesse, tõmmates meid mõneks hetkeks eemale interneti põhjatutest võimalusest.
   
3. MÄNGIMINE TREENIB MÄLU
   Sarnaselt treenib lauamängude mängimine mälu, võimaldades kasutada erinevaid mäluvõtteid. Mälu treenimine on üldiselt teadlik tegevus, mis vajab rühmitamist, seoste loomist jms kuid läbi mängude on võimalik seda treenida lihtsalt ning peaaegu märkamatult. Väge hea on mälu treenimiseks kasutada huvitavaid mängukaarte ning mälumänge.

Varasemalt on läbi viidud mitmeid uuringuid lauamängude tõhususe uurimiseks ning mitmed koolid üle terve maailma kasutavad juba erinevaid mänge klassiruumides. Erinevad mängud arendavad mitmesuguseid oskuseid ning erilist rõhku on ka pandud erinevas vanuses laste mängudele. Kuni kümne aastaste mängud on lihtsamad ning tihti mõeldud koordinatsiooni harjutamiseks või kujundite, tähtede tundmiseks. Vanuses 10+ tutvustatakse lastele juba keerulisemaid mänge. Samuti saab juba noortega mängida erinevaid kogu pere lauamänge nagu Tsirkus ning Torn.

Noorematele on väga heaks mälu treenimise mänguks Memory mängud. Samuti on võimalik soetada võõrkeelseid mänge, toetamaks lapse teed keele õppimisel. Täiesti eraldi seisavad aga teaduskomplektid ning mängud, mis kasvatavad ülesse noori teadlasi.

Kokkuvõteks on lauamängud rohkemat kui hea ajaviitmise moodus. Lauamängud arendavad nii noori kui vanu peaaegu kõigis valdkondades ning neid kasutatakse juba koolides ning koolitustel. Igas vanuses inimesele on võimalik soetada huvitav ning hariv lauamäng, mis toob sõbrad ning pereliikmed ühte tuppa kokku suhtlema.

Tule ja tee ka sina oma valik ja leia oma lemmik lauamäng.